Tutvu avaandmete foorumi esinejatega

Avaandmete foorumil 2020 kõnelevad andmete väärtusest ja arengutest nii Eesti kui rahvusvahelised esinejad. Veebiülekandel osalemiseks registreeru siin.
Tänavuse foorumi eesmärk on heita pilk avaandmete mõjule: kes võidab andmete avamisest ja kuidas avaandmed loovad uut väärtust? Sellest räägime mitme eri teema kaudu.
Sissejuhatuse päevale teeb Marek Helm Nortalist inspiratsioonikõnega. Helm võtab oma inspiratsioonikõnes fookusesse küsimuse, kuidas arendada avaandmete toel Eesti riigi juhtimismudel maailmas sama huviäratavaks, kui seda on viimasel kümnendil olnud meie e-riik.

Edasi arutame rahvusvaheliste kõnelejatega Norrast, Prantsusmaalt ja Tšehhist paneelarutelul avaandmete väärtuse üle avalikule sektorile. Lisaks osalevad Euroopa Andmeportaali esindajad. Paneelarutelul osalevad:

  • Euroopa Andmeportaali esindajad Esther Huyer ja Laura van Knippenberg seisavad ühiskonna eest, kus otsuseid tehakse tuginedes andmetele ning kasutades ära tehnoloogilisi võimalusi. Tänavu aasta alguses avaldasid nad ka uuringu avaandmete majanduslikust mõjust, kus muuhulgas prognoosisid avaandmete turumahuks 2025 aastal kuni 330 miljardit eurot.
  • Heather Broomfield avab, kuidas ehitatakse Norras vastutustundlikku andmetest lähtuvat valitsust.
  • Mathilde Hoang esindab Etalab portaali, mida on meedias nimetatud Prantsusmaa riigi start-upiks - see on valitsuse loodud portaal selleks, et edendada kõiki aspekte, mis seotud avaandmetega.
  • Tšehhi eksperdi Michal Kubáňi jaoks on oluline, et riigiasutused oleksid läbipaistvad ja usaldusväärsed. Seda saab tagada läbi avaandmete.
Lühikest ülevaadet avaandmete plaanidest Eestis saab kuulda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmete juhi Ott Velsbergi ettekandes. Avaandmete tegevuskava loomisel saab kaasa rääkida foorumil ja OpenESTdata Facebooki grupis.

Neli erineva sektori esindajat jagavad seejärel oma näidete kaudu seda, mis Eesti avaandmete maastikul toimub.
  • Keeletehnoloogia toimetab üha enam ja märkamatult eri süsteemide sees ning abistab meid. Kadri Vare avabki, millist väärtust saame luua tänu keeleandmestikele.
  • Kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmiseks on vajalik riigi, avaliku ja erasektori koostöö ning üksikasjaliku plaani olemasolu. Plaani elluviimiseks vajame aga selget mõõtmissüsteemi, mille sisendandmete kogumine toimuks võimalikult automatiseeritult ja ettevõtteid koormamata. Lähtume põhimõttest, et mida mõõdad, seda ka saavutad, avab Rain Gontmacher.
  • Maailma esimene piiriülene targa linna tippkeskus FinEst Twins on võtnud eesmärgiks arendada digitaalseid linnu, kus otsuseid tehtaks võimalikult palju andmepõhiselt. Kuidas teha aga nii, et andmeid kasutades saaksid inimesed aru andmete liikumisteedest, milleks neid kasutatakse ja omaksid ise nende üle kontrolli? Ralf-Martin Soe räägib teemast lühiettekandes.
  • Koroonakriisi taustal käivitunud tervise valdkonna avaandmete teenuse loomine ja avaandmete avaldamine oli Eestis esmakordne ning olime ka rahvusvahelisel tasandil selles osas eesrindlikud. Kristjan Kolde räägib lähemalt.
Paralleelselt toimuvas viies töötoas käsitletakse eri teemade kaudu andmete ühiskondlikku ja majanduslikku väärtust ning kuidas hinnata loodavat kasu.
  • Kuidas hinnata andmekasutuse tulemuslikkust ja mõju? Üha rohkem liigume arusaamise suunas, et võimalikult paljude andmete avaldamise asemel tuleks tähtsustada andmete majanduslikku ja ühiskondlikku väärtust. Kuidas seda väärtust ja andmete mõju hinnata, arutleme töötoas Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihoriga.
  • Kuidas jõuda avaandmest andmeanalüütikani ja sealt edasi otsusteni? Konkreetsete näidete ja kaasuste abil käime töötoas läbi kogu teekonna ühes ettevõttes või organisatsioonis avaandmetest analüütika ning konkreetsete otsusteni. Seda koos näidetega nii meilt kui mujalt maailmast. Töötuba veab Statistikaameti infotehnoloogia ja andmeteaduse suuna juht Andres Kukke.
  • Andmemajandus ja avaandmetele tuginevate ärimudelite perspektiiv telekomisektoris. Arutleme kultuuriandmete kättesaadavuse üle erasektorist avalikku ja vastupidi - kuidas teadvustada erasektoris, et teatud andmete jagamisest saaks suurt kasu kõik osapooled. Töötoas esinevad: digikultuuri teema-aasta projektijuht Martin Aadamsoo, Tallinna Ülikooli teadur Andres Kõnno, ERRi voogedastusprogrammi Jupiter toimetaja Raul Lobanov, Telia kliendi- ja ärianalüüsi osakonna juht Erki Pogoretski.
  • Ruumiandmed targa linna teenustes. Küsime, kuidas saame osa targa linna, sh liikuvuse, energiakasutuse, keskkonna olukorra (dünaamilistest) andmetest ja inimestele mõeldud teenustest. Töötuba viivad läbi Ralf-Martin Soe ja Henry Patzig FinEst Twinsist.
  • Keskkonnahoidlike investeeringute soodustamine ja selleks vajalikud andmed. Töötoas saame ülevaate ringmajanduse, kliima ja keskkonnamõju olemasolevatest andmetest Eestis ja Euroopas, küsime, miks on investeeringute puhul oluline keskkonnamõju hinnata ja mida tähendab rohepööre investeeringutes. Töötuba veab Kristiina Kerge ning temaga koos arutlevad Keskkonnaministeeriumi nõunikud Hendrik Hundt ja Aire Rihe ning LHV krediidijuht Rain Gontmacher.
Foorumi päeval, 29. oktoobril, teeme jooksvalt kokkuvõtteid Facebooki gruppi OpenESTdata

Üritust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel MTÜ Open Knowledge Estonia (OK-EE). Üritus on rahastatud Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" (Euroopa Regionaalarengu Fond). Foorumit aitab läbi viia Publicon OÜ.
Eelmine
Koroonakaart on 2020 aasta olulisim avaandmepõhine rakendus
Järgmine
Avaandmetest saavad kasu nii riik kui ettevõtjad

Lisa kommentaar

Email again: