Roherevolutsioon majanduses on võimalik tänu andmetele

Üleminek keskkonnahoidlikule majandusele ei nõua üksnes idealismi ja pealehakkamist, vaid ka andmeid, andmeid ja andmeid.
Foto: Helen Truuverk

2019. aastal alustas Eestis tegutsemist Rohetiigri-nimeline keskkonnaalgatus, mis soovib anda arengutõuke rohemajandusele. Muuhulgas plaanib algatus hakata andmepõhiselt toodete keskkonnamõju mõõtma.  

Keskkonnamõju mõõdikute idee eestvedaja Kristiina Kerge sõnul sai kõik alguse ideest teha inimesele poes ostu hetkel arusaadavaks, milline on ostukorvi pistetud toote süsinikujalajälg – näiteks nii, et hinnasildi kõrval oleks toote küljes sama auväärsel kohal ka keskkonnamõju näitav kleebis. „Võtsime algatuseks kaks näidet: kartuli ja singipitsa. Kartul koosneb ühest komponendist, singipitsa väga paljudest erinevatest,“ räägib Kerge mõõdikuprojekti algusest.  

Mitmeid arvutuskäike läbi tehes toimus pööre eesmärgis – panna tarbijate asemel keskkonnasäästlike valikute eest vastutama ettevõtted ning suunata teravik hoopis ettevõtete keskkonnamõju hindamisele. Kerge sõnul on paljud suuremad ettevõtted juba asunud keskkonnateadlikumate Euroopa äripartnerite nõudmisel oma tegevuse keskkonnamõju hindama, ent väiksematele see jõukohane ei ole. „Sellest tekkis küsimus, mida riik saaks teha, et keskkonnamõju hindamine oleks kättesaadav ka väikeettevõtetele, kes ei jõua analüüsi sisse osta,“ sõnas Kerge ja lisas, et veel teravam probleem on hindamismetoodikate paljusus. 

Ühe võimaliku lahendusena on kõlanud idee luua riiklik kliimaregister ehk ühtne andmebaas, kuhu ettevõtetel oleks kohustus kindla metoodika alusel andmeid esitada või võimaldada neid ettevõtte infosüsteemidest pärida. Ideaalis võiks igaüks, kel vaja ettevõtete keskkonnamõju hinnata, saada selleks vajalikud andmed ühtsete põhimõtete alusel riiklikust andmevahetuskihist. Andmevahetuskihi kaudu välja antud avaandmed annaksid aga tervikpildi, kuidas Eesti ettevõtete tegevus meie looduskeskkonda mõjutab. 

Loe avaandmete portaalist täispikka artiklit, mis avab ka, et keskkonnamõju hindamise vajadust tunnetab teravalt ka finantssektor ja selgitab, millist rolli mängib Eesti globaalsel tasemel.

Eelmine
Avaandmete valdkonna suurim väärtus tuleb taaskasutusest
Järgmine
Töötuba linnade ja valdade esindajatele võtab fookusesse andmehalduse

Lisa kommentaar

Email again: