Eesti avaandmete kogukond taunib põhjendamatu ebavõrdsuse loomist kohtulahenditele ligipääsu piiramisel

Justiitsministeeriumis algatatud kohtute infosüsteemi eelnõu jõustumisel tekiks ühiskonnas ebavõrdsus avalikule infole juurdepääsul.
Algatatud eelnõu on suunatud sellele, et kohtuistungite infosüsteemis olevat infot ei saaks piiranguteta korduvkasutada. Justiitsministri sõnul tuleb piirata robotite tegevust isikuandmete massilisel allalaadimisel. Kuid sel juhul tekib küsimus - kes siiski saab andmeid korduvkasutada ja mis tingimustel?

Paberil jäävad kohtulahendid endiselt kättesaadavaks, ka siis, kui määratud karistus on aegunud. Vaevalt, et keegi hakkaks ära põletama toimikuid või Riigi Teatajaid, kus kohtulahendeid on eelnevalt ka paberkujul avaldatud.

 Kui digitaalset ligipääsu kitsendatakse, tõstab see isikuandmete korjamise hinda, kuid ei välista nende levitamist. Need, kel on piisav tehniline võimekus (või raha, et see tehniline võimekus sisse osta), saaksid ka edaspidi isikuandmeid sisaldavat kohtuteavet alla laadida ja korduvkasutada mistahes otstarbel. Samas muutuks kodanikele, teadlastele või ajakirjanikele otsing ja taaskasutus tunduvalt keerukamaks.


Isikuandmete levitamise vältimiseks on kõige efektiivsem isikuandmeid avalikes andmetes üldse mitte kajastada, ent see võib minna vastuollu erinevate seaduste ja kohtupidamise avalikkuse põhimõtetega. Samas ei tähenda isikuandmete olemasolu avalikus dokumendis veel, et dokumendile juurdepääsu peaks õiguslikult või tehniliselt piirama vaid dokumendist tuleks põhjendatud juhtudel lihtsalt eemaldada isikuandmete osa. Nii on võimalik avalikku teavet avaldada ka avaandmetena, seega andmete hõlpsat taaskasutamist võimaldavas formaadis. Vt ka: https://opendata.riik.ee/et/blogi/ikka-need-isikuandmed/


Ettevõtete, mittetulundusühingute või kodanike võimalusi riigi kogutud andmeid korduvkasutada tuleb soodustada, mitte piirata. Näiteks Postimehes 24.juulil ilmunud artiklist nähtub, et eraettevõtja loodud rakendust xLaw, mille abil saab kohtulahenduste hulgast teha märksõnaotsinguid, kasutab iga päev üle 1500 õigusemõistmisega seotud inimese. Kahjuks on muudatus läbi arutamata nendega, keda see enim mõjutab - sealhulgas teabe kasutajad kohtunikud, prokurörid ja advokaadid ning ettevõtlikud tarkvara-rakenduste välja töötajad.  

Justiitsministri sõnul on eelnõu eesmärk tagada, et riigi loodud andmekogusid ei kasutataks ärilistel eesmärkidel. See on aga vastuolus infovabaduse põhimõtete ja avaliku teabe seadusega.


Seega on Eesti avaandmete huvilisi koondav Open Knowledge Estonia seisukohal, et kavandatav muudatus ei ole proportsionaalne meede kohtulahendites mainitud isikute isikuandmete kaitseks. Kui lahendid pole masinloetavalt otsitavad, teeb see keerulisemaks nende analüüsi ja korduva kasutamise nii õigusemõistmise otstarbel kui kõigile neile, kes kohtulahendeid avaliku huvi objektina oma töös kasutavad.

Justiitsministeeriumi eesmärki “hoida tulevikus ära lugematute eraandmebaaside teket ja inimeste kohta kogutud andmete ärakasutamist” aga ei saavutata, kuna andmeid on jätkuvalt võimalik alla laadida.
Eelmine
Kutse üldkoosolekule 27.05.2020

Lisa kommentaar

Email again: