„Avaandmed muutuvad järjest olulisemaks nii innovatsiooni toetamisel kui majanduse elavdamisel laiemalt. Andmete jagamine pakub nii era- kui vabasektorile sisendit uute teenuste ja rakenduste loomiseks ja soodustab ka üleminekut uuenduslikele lahendustele, nt kratid ja asjade internet,“ rääkis IKT asekantsler Siim Sikkut. „Eriti oluliseks muutusid avaandmed kriisi kontekstis, mil kodanike ootus andmetele ja nende kättesaadavusele kasvas märgatavalt, näiteks viiruse leviku statistika, mida kasutasid nii ettevõtted, vabaühendused, kui ka meedia ja kodanikud otsuste tegemisel. Tänu sellele sai võimalikuks koostöö avaliku ja erasektori vahel ka viiruse leviku statistika visualiseerimisel,“ tõi Sikkut näite. “Selleks, et valdkonna arengut toetada ning hoogustada oleme valmis saanud avaandmete tegevuskava aastateks 2021-2022, kus üheltpoolt keskendume avaandmete taaskasutuse edendamisele, teisalt riigiasutustes avaandmete põhise kompetentsi ja võimekuse suurendamisele,” rääkis asekantsler.
Iga-aastase andmehuviliste suurürituse eesmärk on kokku tuua osapooled nii avalikust, era- kui vabasektorist, et arutada avaandmete arenguid ja väljakutseid. MKM-i andmete juhi Ott Velsbergi sõnul on avaandmete puhul üheks suurimaks väljakutseks see, kuidas andmete jagamise mõju ja tulemust mõõta. „Andmete abil loodavat võimalikku väärtust hinnatakse väga suureks – Euroopa Andmeportaali hinnangul võib avaandmete turu maht aastaks 2025 olla ligi 200-300 miljardit eurot. Kasud on suured nii avalike teenuste nagu tervishoid, transport, haridus kui ka eraettevõtete majandusliku kasvu puhul, kuid küsimus on, kuidas juba andmete kogumisel näha seda väärtust, mida üks või teine andmestik ühiskonda tuua võib. Tegevuskava aitab kindlasti suurendada nii avaandmete avaldamise ja kasutamise mahtu ning realiseerida digiriigi potentsiaal,” sõnas Velsberg.
Avaandmete foorumi paneeldiskussioonis osalevad Esther Huyer ja Laura van Knippenberg Euroopa Andmeportaalist, kes avavad samuti avaandmete loodava väärtuse potentsiaali. Nii era- kui avaliku sektori kõnelejad annavad foorumil ülevaate ka Eesti avaandmete maastikust ning esitavad küsimusi tuleviku kohta. Näiteks kutsub Marek Helm Nortalist kaasa mõtlema, kuidas arendada avaandmete toel Eesti riigi juhtimismudel maailmas sama tunnustatuks, kui seda on viimasel kümnendil olnud meie digiriik. Kristjan Kolde Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest avab aga Covid-19 kriisisituatsioonis tekkinud arengut tervisevaldkonna andmehalduses.
Täna toimuva Avaandmete foorumi päeva esimeses pooles toimuvatel ettekannetel ja paneeldiskussioonil saab osaleda ka veebiülekande kaudu. Päeva teises pooles toimuvates töötubades arutatakse erinevatel teemadel, nt avaandmete roll rohelise majanduse edendamisel, tark linn või kultuuriandmete kättesaadavus. Töötubades saab osaleda ainult kohapeal.
Üritust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel MTÜ Open Knowledge Estonia. Üritus on rahastatud Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” (Euroopa Regionaalarengu Fond). Foorumit aitab läbi viia Publicon OÜ.
• Foorumi veebiülekandele registreerimine: https://avaandmetefoorum2020.publicon.ee/et/registreerimine/
• Euroopa Andmeportaali uuring avaandmete majanduslikust mõjust:https://www.europeandataportal.eu/en/highlights/the-economic-impact-of-o…
• Tutvu avaandmete tegevuskavaga aastateks 2021-2022 SIIN.
Värsked kommentaarid