Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) riigi andmete valdkonna juht Ott Velsberg selgitas, et avaandmete valdkonna arendamine sai suure hoo sisse 2018. aastal, mil MKM alustas kolmanda sektori abil erinevate organisatsioonide ja kodanike kaasamist andmete kasutamise protsessi. “Kõiki andmeid ei pea avama, aga kui on kasvõi üks ettevõte, kes konkreetsetest andmetest kasu saaks, tuleb need andmed kättesaadavaks teha,” sõnas Velsberg.
Kiire areng avaandmete maastikul
Paari aasta jooksul on areng olnud tohutu – 2018. aastal oli avaandmete portaalis 74 andmestikku, tänavu on neid viidatud juba 778. Euroopa eelviimaselt kohalt avaandmete valdkonnas oleme tõusnud 13. kohale.
Detsembriks saab valmis ka uus avaandmete portaal ehk teabevärav, kust on leitavad nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori avalikustatud andmed. Teabevärav võimaldab teabevaldajatel lihtsamini lisada ja hallata andmestikke, sealhulgas hallata andmekirjeldust, teha lihtsamaid andmekvaliteedi kontrolle ning automatiseerida andmete lisamist. Teisalt toetab uus teabevärav jõulisemalt andmete taaskasutust, näiteks läbi visualiseerimise tööriista.
Probleem on andmete kvaliteedis
Täna on Velsbergi sõnul suurim probleem andmete kvaliteet. Oluline on, et lisaks andmete masinloetavusele oleksid need ka inimesele mõistetavad. “Me lisame andmekirjeldust juurde vähemal kui 10% juhtudest. See tähendab, et kasutajad ei mõista täpselt, mida erinevad elemendid andmestikus tähendavad. Vähesed saavad aru, mida täpselt kasutada saab,” märkis ta. Uue tegevuskava üks oluline suund ongi tegevused andmekirjelduse ühtlustamiseks, samas oluline rõhk on ka andmehaldusel laiemalt.
See aitab kaasa andmete taaskasutusele, mille osas on eesmärgid võimsad – 2022. aasta lõpuks võiks rakenduste arv kolmekordistunud ehk vähemalt 300. “Meil on väga hea baas, et avaandmetega tegeleda,” märkis Velsberg.
Loe lisaks:
Värsked kommentaarid