Autor: Annegrete Molloka
See on juba teine postitus sarjas „Avaandmed ja andmeajakirjandus“. Sel korral piilume Terviseameti veeproovide andmestikku ja uurime, milline on veekvaliteet Eesti ujulates ja veekeskustes.
Pean tunnistama, et mina küll ei mõtle veemõnusid nautides vee kvaliteedile, eriti ujulates või veekeskustes. Samas on basseinide seisev vesi ja inimeste suur hulk veekvaliteedi seisukohalt oluliseks riskifaktoriks. Õnneks jälgitakse ujulates ja veekeskustes veekvaliteeti igapäevaselt ja vähemalt kord kuus teostatakse ka laboratoorseid uuringuid. Vastavad andmed esitatakse Terviseametile ning ujulate veeproovide analüüsid on kõigile kättesaadavad SIIN.
Aga millises seisus meie basseiniveed siis on? Kas riiklikke nõudeid on lihtne täita? Nendele küsimustele vastamiseks saame kasutada Terviseameti avaandmeid, võttes vaatluse alla basseinide veeproovid, mis on tehtud vahemikus jaanuar 2016 kuni juuni 2017 (sel perioodil on hinnatud 386 basseini ja mullivanni veekvaliteeti 7496 korral).
Kahjuks peab tõdema, et iga viies veeproov ei vasta nõuetele. Tavaliselt vaadatakse ühes veeproovis 5-17 näitajat. Nõuetele mittevastavate veeproovide puhul on 72% juhtudest põhjuseks üks negatiivne näitaja ja 21% kaks negatiivset näitajat. Eestis on basseinivee kvaliteedinõuetele mittevastavuse peamisteks põhjusteks kõige sagedamini vaba ja seotud kloor, mis kuuluvad enimkasutatuima basseinivee desinfitseerimise vahendi koostisesse.
Vaba kloor on basseinivette lisatav suure desinfitseerimisvõimega aine, mille eesmärk on hoida vesi puhas ja selge. See on see osa vees olevast kloorist, mis ei ole veel reageerinud vees leiduvate orgaaniliste ainetega ega põhjusta naha või silmade ärritust. Üldjuhul (75% proovidest) jääb see näitaja ettenähtud 0,5–1,5 mg/l vahemikku. Kui vaba kloori näitaja ei vasta nõuetele, siis on reeglina probleemiks liiga väike kogus; harva (2% juhtudest) on see näitaja liiga kõrge (üle 2 mg/l).
Seotud kloor on see osa kloorist, mis on reageerinud vees olevate ammooniumiühenditega, mis omakorda tekivad näiteks higist, uriinist, surnud naharakkudest, bakteritest, päevituskreemist jm. Seotud kloori nimetatakse ka klooramiiniks ning just see tekitabki nn kloorihaisu, mida peetakse ekslikult liigse kloori tunnuseks. Mida suurem on basseini koormus ja sellest tulenev vee reostumine ning mida vähem puhastatud ja värsket vett juurde tuleb, seda suurem on seotud kloori sisaldus, mis põhjustab silmade, naha ja hingamisteede ärritusi. Kvaliteedi osas on seotud kloorile on seatud ainult ülemine piir. Soojemas basseinis (temperatuur üle 31 °C) võib seotud kloori olla kuni 0,5 mg/l, jahedamas basseinis (temperatuur kuni 31 °C) kuni 0,4 mg/l. Vaadeldud statistika kohaselt ületab seotud kloori osakaal lubatud piirmäära igas viiendas veeproovis.
Seega, enne kui lähed järgmine kord veemõnusid nautima, vaata SIIT järgi, kas selle basseini vesi on ikka heas korras.
Allikad:
http://terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/ujulad.html
http://vtiav.sm.ee/?active_tab_id=A
https://github.com/okestonia/Data-Viz-Protos/tree/master/basseinivesi
Artikkel ilmus algselt Eesti avaandmete portaalis. Avaandmete portaali sisustatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti tegevused viib läbi MTÜ Open Knowledge Estonia.
Värsked kommentaarid