Autor: Maarja Olesk
Üleminek keskkonnahoidlikule majandusele ei nõua üksnes idealismi ja pealehakkamist, vaid ka andmeid, andmeid ja andmeid.
2019. aasta sügisel, umbes samal ajal kui Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg mööda maailma seilas ja keskkonnaprobleeme eiravaid riigijuhte nahutas, tegi Eestis oma esimesi hingetõmbeid Rohetiigri-nimeline keskkonnaalgatus. Kunagise Tiigrihüppe eduloost inspireeritud laiapõhjaline koostööplatvorm soovib anda arengutõuke rohemajandusele ja plaanib selleks muuhulgas hakata andmepõhiselt toodete keskkonnamõju mõõtma. Veel enam, paljud ehk ei teagi, et Eesti asus eelmisel aastal rohepööret eest vedama ka globaalselt, käivitades ÜRO keskkonnaprogrammi raames üleilmse keskkonnaandmete strateegia loomise. Kuidas need algatused aitavad maailma majanduses roherevolutsiooni teha ja mis rolli mängivad rohemajanduses andmed, selgitasid avaandmete portaalile keskkonnamõju mõõdikute idee eestvedaja Kristiina Kerge ja Keskkonnaministeeriumi juhtkonna nõunik Kätlin Mandel.
Mis on singipitsa tegelik hind?
Kristiina Kerge sõnul sai kõik alguse ideest teha inimesele poes ostu hetkel arusaadavaks, milline on ostukorvi pistetud toote süsinikujalajälg – näiteks nii, et hinnasildi kõrval oleks toote küljes sama auväärsel kohal ka keskkonnamõju näitav kleebis. „Võtsime algatuseks kaks näidet: kartuli ja singipitsa. Kartul koosneb ühest komponendist, singipitsa väga paljudest erinevatest,“ räägib Kerge mõõdikuprojekti algusest. Kartuli kliimamõju on üpris lihtne arvutada, singipitsa puhul tuleb aga analüüsida kümnete eri komponentide tootmisahelaid, millest nii mõnedki ületavad riigipiire.
Meeskond mängis Accelerate Estonia kiirendiprogrammis arvutuskäigu mõlema toote näitel läbi ja jõudis tõdemuseni, et CO2 emissiooni mõõtmine on vaid pool rehkendust – toote keskkonnamõju mõistmiseks tuleks vaadata süsinikujalajäljest sügavamale. Nõnda töötati välja viiest komponendist koosnev mõõtmisraamistik, mis lisaks CO2 heitmele arvestab veekasutust kogu tootmisahela vältel, tootmise mõju elurikkusele, ringmajanduse potentsiaali ehk materjalikasutust ja jäätmete taaskasutamise võimalusi ning mõju inimese heaolule ja elukvaliteedile.
Järgmise sammuna vaadati, milliseid andmeid selle kõige mõõtmiseks on võimalik saada riigi registritest. „Jõudsime selleni, et suur osa andmeid tootmise kohta on ettevõtete enda sees,“ selgitab Kerge. Toimus pööre algatuse eesmärgis – panna tarbija asemel keskkonnasäästlike valikute eest vastutama ettevõtted ning suunata teravik hoopis ettevõtete keskkonnamõju hindamisele. Kerge sõnul on paljud suuremad ettevõtted juba asunud keskkonnateadlikumate Euroopa äripartnerite nõudmisel oma tegevuse keskkonnamõju hindama, ent väiksematele see jõukohane ei ole. „Sellest tekkis küsimus, mida riik saaks teha, et keskkonnamõju hindamine oleks kättesaadav ka väikeettevõtetele, kes ei jõua analüüsi sisse osta“. Veel teravam probleem on hindamismetoodikate paljusus. „Teenusepakkujaid analüüside tegemiseks on, aga pole kokkulepet, kuidas seda teha, sest riigi poolt kohustust ei ole,“ räägib mõõdikuprojekti eestvedaja. Koostöös partneritega on järgmiseks plaanis võtta luubi alla küsimus, kuidas riigi tasandil ühtset metoodikat ja andmevahetussüsteemi luua, et ettevõtete tegevust mugavalt ühe mõõdupuu järgi hinnata.
Lahenduseks kliimaregister?
Ühe võimaliku lahendusena on kõlanud idee luua riiklik kliimaregister ehk ühtne andmebaas, kuhu ettevõtetel oleks kohustus kindla metoodika alusel andmeid esitada või võimaldada neid ettevõtte infosüsteemidest pärida. Kerge rõhutab riigi rolli seesuguse andmebaasi või andmevahetuskihi loomisel. „Siin on vaja riiklikku otsust, et osapooled teaksid, miks on vaja andmeid koguda ja kättesaadavaks teha, kuidas andmeid kokku arvutatakse ja kuidas neid kasutatakse“. Accelerate Estonia programmi raames pandi võimaluste arutamiseks juba mitme ministeeriumi ja ametiga pead kokku. Andmete kättesaadavust toetab ka reaalajamajanduse programmi raames toimuv projekt Internet of Business, mis tulevikus lihtsustab standardiseeritud vormis, automaatset ja reaalajas andmete vahetamist ettevõtete ja riigiasutuste. Ideaalis võiks seega igaüks, kel vaja ettevõtete keskkonnamõju hinnata, saada selleks vajalikud andmed ühtsete põhimõtete alusel riiklikust andmevahetuskihist. Andmevahetuskihi kaudu välja antud avaandmed annaksid aga tervikpildi, kuidas Eesti ettevõtete tegevus meie looduskeskkonda mõjutab.
Lisaks andmete koondamisele on riigil rohepöörde toetamisel oluline roll ka tarbijana. „Avalik sektor on suure ostukorviga ja kui on küsimus, kas poes peaks olema piimapakil silt või riigihangetel keskkonnamõju dimensioon, siis viimane on selgelt tähtsam,“ leiab Kerge. Üks idee on tekitada riigihangete keskkonda lisamoodul, mis lihtsustaks hangetel keskkonnamõju arvestamist. Keskkonnamõõdet võiks silmas pidada ka riiklike toetuste ja laenude väljaandmisel – kõige selle jaoks on vaja kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid.
Andmete jagamine rohepesu vältimiseks
Investeeringute keskkonnamõju hindamine ei ole üksnes õilis idee, vaid reaalne vajadus, mida finantssektor juba teravalt tunnetab. Hiljuti ÜRO keskkonnaprogrammi jätkusuutliku panganduse algatusega liitunud LHV Pank jagas oktoobrikuisel avaandmete foorumil muret: tahaks investeerida keskkonnahoidlikesse projektidesse, aga ettevõtete tegevuse hindamiseks ei ole piisavalt andmeid ega selget metoodikat. Pelgalt ettevõtete endi väidete põhjal nende keskkonnamõju hinnata ei saa, sest varitseb rohepesu oht. Riske aitaks panga esindajate hinnangul vältida võrreldavad ja kontrollitud andmed, mida kogutaks kokkulepitud metoodika alusel. Seetõttu näeb ka pank suurt vajadust eri sektorite koostöö järele ühtsete mõõdikute juurutamisel ja andmete jagamisel.
Kõik osapooled kinnitavad kui ühest suust, et esimene hädavajalik samm on saada ülevaade, kus millised andmed juba olemas on ja mida oleks tarvis juurde koguda. Keskkonnaministeeriumi juhtkonna nõuniku Kätlin Mandeli sõnul tekib keskkonnavaldkonnas juba praegu iga päev tohutul hulgal andmeid. Ta loetleb neli riigiülest keskset andmemahtude tuumvaldkonda: ruumiandmed, satelliidiandmed, ilmaandmed ja keskkonnaseire andmed, mida Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas kogutakse. Keskkonna kohta kogutakse andmeid valdavalt riikliku keskkonnaseire kaudu, aga andmeallikateks on ka droonid ja rajakaamerad, Euroopa satelliidiprogrammide abil tehtav kaugseire ning ettevõtete enda seireandmed. Väga suur roll on ka vabatahtlike kogutud andmetel, näiteks inimeste edastatud loodusvaatlustel.
Suur osa keskkonnaandmetest on seejuures kättesaadavad avaandmetena – näiteks enamik ilmainfost, õhuseire andmed, metsaregistri andmed ja hulganisti Maa-ameti ruumiandmeid. Teistes valdkondades tekib avaandmete võimekus järk-järgult koos infosüsteemide uuendamisega, mille osas ministeeriumil on parasjagu mitu arendusprojekti käsil. Andmetest huvitatud ettevõtetele pakub Keskkonnaministeeriumi valitsemisala andmeteenust ESTHubi keskuse kaudu, kus saab otsida, alla laadida ja töödelda Euroopa Liidu Copernicus programmi satelliidiandmeid. Mandeli sõnul ei ole Eesti ettevõtted seni ESTHubi vahendatavate andmete potentsiaali andmepõhiste teenuste loomisel kaugeltki veel ära kasutanud.
Eesti globaalne ambitsioon
Juba üle aasta on Eesti vedanud keskkonnaandmete jagamist ka üleilmsel tasandil. ÜRO keskkonnaassamblee 4. sessiooni presidendina juhtis Eesti 2019. aasta märtsis deklaratsiooni vastuvõtmist, millega maailma keskkonnaministrid leppisid kokku üleilmse keskkonnaandmete strateegia koostamises 2025. aastaks. Strateegiaga soovitakse välja töötada globaalsed keskkonnaandmete standardid ja suurendada keskkonnaandmete kvaliteeti. Samuti on eesmärk võimaldada riikidel keskkonnaandmeid omavahel jagada ja andmeid ristkasutada ning edendada riikide keskkonnaseire võimekust, globaalset andmetaristut ja andmeanalüüsi meetodeid. Selle protsessi toetamiseks on Keskkonnaministeeriumil plaan algatada globaalne keskkonnaandmete allianss Data for the Environment Alliance ehk DEAL, mis ühendab riike, kes soovivad parandada keskkonnaandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning arendada vastavaid digilahendusi.
„Kuna keskkonnaprobleemid ületavad riigipiire, peavad ka keskkonnaandmete kasutamisel igasugused riigipiirid kaduma,“ on algatust vedav Keskkonnaministeeriumi nõunik Kätlin Mandel veendunud. Ta rõhutab, et keskkonnaprobleemide lahendamine algab kättesaadavatest, kvaliteetsetest ja koostalitlusvõimelistest andmetest. Ka siin on praegu suurim probleem ülevaate puudumine, millised andmed ja millise kvaliteediga eri riikides juba olemas on.
Sestap on alliansi esimeste sammude seas plaan andmete olukorda kaardistada ning luua koostööplatvorm, kus riigid saavad jagada oma parimaid digi- ja andmepõhiseid lahendusi ning algatada koostööprojekte teiste riikide ja erasektoriga. Selliseid keskkonnaandmete suunitlusega koostööplatvorme maailmas praegu veel ei ole.
Rohelised tulevikuunistused
Kätlin Mandel loodab, et üleilmsed algatused aitavad luua tulevikku, kus keskkonnapoliitika kujundamine muutuks teadmistepõhisemaks ja andmed keskkonna seisundi kohta oleksid operatiivselt igal ajahetkel kättesaadavad. „Andmed ei peaks istuma infosüsteemides, andmed tuleb sealt välja tuua, et neid paremini analüüsida ja koos kasutada – vajadust selle järele näitas ka koroonapandeemia,“ ütleb Mandel. Andmeid võiks tema sõnul palju enam kasutada ka valdkondadeüleselt, et analüüsida terviklikult poliitika sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid. Andmete riigisisese koosvõime edendamiseks tegeleb Keskkonnaministeerium parasjagu uue Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) arendamisega, mis muudab loodust ja keskkonda puudutavad andmed paremini kättesaadavaks ja ristkasutatavaks. Lisaks arendab ministeerium uut keskkonnaportaali, et avaldada kõik kogutavad keskkonnaandmed keskselt ühes kohas. Paari aasta pärast peaks portaal olema kõigi olulisemate infosüsteemidega liidestatud.
Keskkonnamõju mõõdikute meeskonna unistus on veel kraadi võrra julgem. Kristiina Kerge arvates võiks tuleviku rohemajanduses ollagi just keskkonnamõju see baas, mis määrab toote või teenuse turuväärtuse. „Tulevikus võiks keskkonnamõju ühikul olla rahaliselt mõõdetav väärtus, nii et ostja jaoks oleks väiksema keskkonnamõjuga teenus ka automaatselt odavam teenus,“ unistab Kristiina Kerge. Selle visiooni kohaselt teeksid inimesed valikuid endiselt hinna järgi, aga hind kujuneks hoopis teistel alustel. Kõige selle algus ja ots on aga kvaliteetsed ja ajakohased andmed.
____
Artikkel ilmus algselt Eesti avaandmete portaalis. Avaandmete portaali sisustatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti tegevused viib läbi MTÜ Open Knowledge Estonia.
Värsked kommentaarid