Autor: Annegrete Molloka

Kolmas postitus sarjas „Avaandmed ja andmeajakirjandus“ uurib, milline on olnud piirikaubanduse mõju liiklusele Lõuna-Eesti piirialadel. Täpsemalt vaatame, millised on olnud muutused liiklusrikkumiste ja -õnnetuste näitajates nii Valga ja Ikla piiripunktide lähistel kui ka ülejäänud Eestis.

Meedias on leidnud ohtrat kajastamist, et eestlased käivad Lätis alkoholi ostmasja ja sellega seoses on spekuleeritud ka selle üle, kui palju on see Eesti riigile maksma läinud. Selles kontekstis on väidetud, et alkoralliga seoses on Valgamaal suurenenud ka liiklusõnnetuste arv. Kas seda kinnitavad ka avaandmed?

Nendele küsimustele vastuste leidmiseks vaatleme asjaomast olukorda viimase 5 aasta jooksul. Meie analüüsis on kontrollaastateks 2013-2015 ning 2016-2017 on perioodiks, mil piirikaubandus oli juba hoo sisse saanud. Lähtuvalt asjaolust, et Eesti-Läti piiril on populaarseimateks külastuskohtadeks Valga ja Ikla piiripunktid, jagame Eesti kolmeks piirkonnaks:

  1. Valga piirkond: ala, mis jääb Valga piiripunktist 40 km raadiusesse
  2. Ikla piirkond: ala, mis jääb Ikla piiripunktist 40 km raadiusesse
  3. ülejäänud Eesti.

Alustuseks võtame vaatluse alla liiklusrikkumised. Nende kohta on meil olemas kvaliteetsed avaandmed: politsei liiklusjärelevalve andmed. Vaatame, kuidas on erinevate rikkumiste arv nendes kolmes piirkonnas aja jooksul muutunud.

Üldiselt on liiklusrikkumiste arv kõikides piirkondades vähenenud. Kui ülejäänud Eestis kasvas kiiruseületamiste arv 2016. aastani, siis piirialadel on see stabiilselt vähenenud. Ühtlasi on liigiti vähenenud ka kõik muud liiklusrikkumised.

2017. aasta statistikat vaadates peame meeles pidama, et juulist detsembrini oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. See nõudis politseilt kõrgendatud tähelepanu, mistõttu ei olnud neil võimalik liiklusjärelevalvega nii põhjalikult tegeleda kui eelnevatel aastatel.

Teisena analüüsime andmeid liiklusõnnetuste kohta. Kahjuks ei ole vastavat avaandmete kogu saadaval, kuid analoogset sisendit pakuvad ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmed kindlustatud sõidukitega toimunud liiklusõnnetuste kohta.

Nende andmete kohaselt on liiklusõnnetuste hulk üldiselt kasvanud. Kuna Iklas toimus vähe õnnetusi, siis on sealne kasv ka kõige suurem; seevastu Valga piirkonna liiklusõnnetuste statistika ei liigu samas taktis ülejäänud Eestiga. Samas kui võrrelda Valga piirkonna ja ülejäänud Eesti maksimaalseid ja minimaalseid väärtusi, siis mõlemal juhul on maksimumväärtus miinimumist 14% kõrgem. Seega, kui 2014. aasta madalat näitajat mitte arvestada, siis on ka Valga piirkonnas liiklusõnnetuste arv püsinud peaaegu stabiilsena.

Avaandmete põhjal saame seega järeldada, et piirikaubandus ei ole muutnud liiklust Valga ega Ikla piirkonnas ohtlikumaks. Liiklusrikkumiste arv on stabiilselt vähenenud ja kuigi liiklusõnnetuste arv on küll kasvanud, siis on see kasvutrend iseloomulik kogu Eestile.

Allikad:

https://www2.politsei.ee/et/organisatsioon/analuus-ja-statistika/avaandmed.dot

http://kindlustus.maps.arcgis.com/apps/Viewer/index.html?appid=abd977aeea074631845cc67bfc3da87d

https://github.com/okestonia/Data-Viz-Protos/tree/master/piirikaubandus


Artikkel ilmus algselt Eesti avaandmete portaalis. Avaandmete portaali sisustatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti tegevused viib läbi MTÜ Open Knowledge Estonia.