Autor: Maarja Olesk
Euroopa Liidu avaandmete portaal (European Data Portal, EDP) lõpetas suvel järjekordse andmekogumisringi, milles EL liikmesriigid andsid aru avaandmete pakkumise ja kasutamise olukorrast oma riigis. Viiendat korda toimuv üle-euroopaline võrdlusuuring Open Data Maturity Landscaping mõõdab riikide edusamme neljas plaanis – avaandmete poliitika, avaandmete portaal, avaandmete mõju ja andmete kvaliteet. Kuhu Eesti selles edetabelis paigutub?
Eelmisel aastal Eestil just väga hästi ei läinud – ‘küpsusskoor’ 0.43 skaalal 0-1 jättis meid 31 riigi seas tagant viiendaks, otse Läti sappa. Edetabeli tipus troonisid aga skooriga 0.87 ja enam Iirimaa ja Hispaania. Võrdluses osales 27 Euroopa Liidu liikmesriiki (Ungari jättis küsimustiku täitmata), lisaks Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.
Joonis: Eesti 2018. aasta tulemused EDP avaandmete uuringus (allikas: EDP)
Nagu näha, hinnatati Euroopa standardite järgi küllaltki kõrgelt Eesti poliitikaraamistikku ja seadusandlust, mis sätestab, et avaliku sektori andmed on vaikimisi avalikud, edasijagatavad ja taaskasutatavad. Kehvemini olid aga lood riiklikus avaandmete portaalis leiduvate avaandmete kvaliteedi ja mõjuga. Näiteks oli andmehulkade uuendamine portaali eelmises versioonis suuresti käsitöö ja puudus läbimõeldud protsess metaandmete uuendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks. Puudujäägiks oli toona ka andmete nadi piiriülene koosvõime ja leitavus, mis tulenes peamiselt sellest, et andmete kirjeldamise viis ei lähtunud üle-euroopaliselt soovitatud DCAT mudelist.
Veel problemaatilisemaks peeti andmete tegelikku mõju. Tuleb kohe märkida, et EDP lähenemine mõjule on üsna (ehk isegi liiga) lihtne – mida rohkem avaandmeid kasutavaid rakendusi, teenuseid ja protsesse, seda suurem eeldatav mõju. Kasutusjuhtumite põhjal hinnatakse avaandmete mõju poliitikakujundamisele, sotsiaalsete probleemide lahendamisele ja keskkonnale (õigemini avalikkuse teadlikkusele keskkonna olukorrast). Üksnes majandusliku mõju puhul vaadatakse konkreetsemalt avaandmete majanduslikku mõju hindavate uuringute olemasolu. Eestil viimaseid paraku raporteerida ei olnud, mistap selles aspektis skooriks ümmargune null.
Mõneti võib Eesti kesist tulemust eelmisel aastal pidada ka asjaolude kurvaks kokkusattumuseks. Ehkki 2018. aasta jooksul toimus siinsel avaandmete maastikul mitu olulist arengut, kogus EDP oma andmed juba maikuus, mil neid arenguid alles ette valmistati. Seega ei peegelda Eesti eelmise aasta tulemus samal aastal aset leidnud olulisi sündmusi, nagu portaali opendata.riik.ee taaskäivitamine uuel platvormil, kümnete uute andmehulkade lisandumine portaali või uued nõuded andmehulkade metainfole, mis annavad varasemast detailsema ülevaate andmete kvaliteedist ja järgivad andmete kirjeldamisel ühtset Euroopa DCAT-AP standardit, võimaldades näiteks Euroopa avaandmete portaalil Eesti avaandmete portaalist automaatselt andmeid korjata.
Hea uudis on aga see, et tänavuses uuringus oli võimalik kõiki neid edusamme juba kajastada ja EDP esialgse analüüsi põhjal on sel aastal põhjust oodata Eesti skoori paranemist. Millisele positsioonile Eesti teiste Euroopa riikide kõrval täpselt platseerub, selgub novembrikuu paiku, mil uuringutulemused peaksid avalikuks saama. Esimeste märkide järgi oleme aga alustanud liikumist suunas, mida Euroopa avaandmete ekspertide ja suunaseadjad eeskujulikuks peavad.
Sellegipoolest on vara loorberitele aset tegema hakata. Vaadates, millise kiirusega areneb Euroopa arusaam avaandmetest, on avaandmete „hästi tegemine“ justkui liikuv märklaud. Kui veel mõni aeg tagasi tegelesid paljud riigid avaandmete avaldamiskohustuse seadusandlusesse kirjutamisega, siis nüüd ei piisa enam poliitika vastuvõtmisest ja uute andmehulkade portaali paiskamisest, vaid tuleb õppida mõistma ja mõõtma andmete reaalset kasutust ja mõju.
Ühelt poolt pöörab avaandmete mõjule tähelepanu EDP uuring, mille metoodika omistab mõjule poliitikaraamistiku, portaali kasutatavuse ja andmete kvaliteediga võrdse kaalu. Nii on näiteks Iirimaa jõudsa hüppe taga (paari aastaga 18. kohalt esimeseks) teadlikud jõupingutused andmehulkade kvaliteedi ja kasutatavuse parandamiseks. Selleks on Iirimaa pannud erilist rõhku portaalis viidatud andmete põhjalikule dokumentatsioonile, mis võimaldaks kasutajatel andmeid mõista ja kasutada – vaata näiteid SIIT. EDP eelmise aasta esikolmiku puhul – Iirimaa, Hispaania ja Prantsusmaa – hindas EDP uuring kõrgelt just nende riikide strateegilist lähenemist andmete avaldamisele ja mõju mõõtmisele – need valitsused on seadnud avaandmete kasutamise strateegiliseks eesmärgiks, määratlenud avalikkuse jaoks olulisimad valdkonnad, milles avaandmed peaksid olema kättesaadavad, ning on hakanud tegelema andmete avaldamise ja kasutamise järjepideva monitoorimisega. Hea näide on siin Prantsusmaa, kes juurutab süsteemset lähenemist andmete mõju mõistmisele ja suurendamisele. Prantsuse avaandmetega tegelev valitsusagentuur Etalab on tegelenud aktiivselt kasutajate ja andmevaldajate kokkuviimisega, et defineerida kasutajate jaoks olulised andmestikud ja nende avamise eest hea seista. Prantsuse mõttekoda FING veab aga Etalabi toel mitmeaastast mahukat projekti avaandmete mõju tõstmiseks aastaks 2025. Projektil on kolm peamist tegevussuunda – vaadata tagasi senistele tulemustele ja analüüsida hetkeolukorda, toetada innovaatilisi ja eksperimentaalseid lähenemisi andmete pakkumise ja kasutamise ergutamiseks ning koostada teekaart järgmiste sammudega avaandmete strateegilise mõju suurendamiseks. Prantsuse keele oskajad saavad projektist rohkem teada SIIT.
Teisalt võtsid EL liikmesriigid äsja vastu uue avaandmete direktiivi, mis tutvustab ühe uuendusena „kõrge väärtusega andmestike“ (high-value datasets) mõistet ja nõuab riikidelt olulise majandusliku ja sotsiaalse mõjuga andmestike avalikkusele kättesaadavaks tegemist tasuta, taaskasutust lubava litsentsiga, masinmõistetavas formaadis, APIde kaudu ja võimalusel allalaaditavate andmehulkadena. Praeguseks on jõutud arusaamisele, et avalikkusele eriti väärtuslikke andmeid leidub kuues valdkonnas – ruumiandmed, keskkond ja kaugseire, ilmaandmed, transport, ettevõtlus ja statistika. Konkreetsete andmestike määratlemine nende kategooriate raames alles käib, mistõttu rohkemat selgust on oodata aasta lõpu poole. Igal juhul võib nendes arengutes näha nihkumist uue kasutus- ja mõjukeskse avaandmete paradigma poole, mida Eestil on EL liikmesriigi ja kogenud e-riigina võimalik aktiivselt kujundada. Selleks aga, et paradigmanihe jalust ei rabaks (ja meid edetabelites allapoole ei kolistaks), tasuks andmeavaldajatel juba täna küsima hakata, kes ja milleks nende andmeid kasutab. Kui vastus ei ole selge, on viimane aeg olemasolevate või potentsiaalsete kasutajatega rääkima hakata, näiteks korraldada vastavate andmehulkade taaskasutamisele pühendatud häkaton, lisada oma andmestike juurde lihtne tagasisideküsitlus või paluda huvilistel end üles anda GitHubis.
Artikkel ilmus algselt Eesti avaandmete portaalis. Avaandmete portaali sisustatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist ‘Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine’, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti tegevusi viib ellu MTÜ Open Knowledge Estonia.
Värsked kommentaarid