Autor: Annegrete Molloka
Selle postitusega esitleme uut temaatilist blogipostituste sarja “Avaandmed ja andmeajakirjandus”. Sarja eesmärk on näitlikustada praktiliste analüüside varal avaandmete kasutusvõimalusi. Reeglina kasutame avaandmeid OKEE Githubist, kuhu saate esitada nii sooviavaldusi puuduolevate avaandmete kohta kui ka lisada uusi avaandmete allikaid. Esimeses postituses uurime Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmeid, kombineerides neid Maanteeameti andmetega, et kontrollida hüpoteesi kiiruseületamiste kohta. Rahvaseas on levinud arvamus, et Eestis on tüüpiliseks kiiruseületajaks BMWdega ringi kihutavad noormehed. On see lihtsalt õhust võetud oletus või vastab see ka tegelikkusele?
Alates eelmise aasta lõpust avaldab PPA andmeid süütegude kohta, muu hulgas andmeid lubatud sõidukiiruse ületamiste kohta. 2017. aastal oli ligikaudu 34 000 lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumit, mida on tunduvalt vähem kui eelnevatel aastatel. 2017. aasta statistikat vaadates peame meeles pidama, et juulist detsembrini oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. See nõudis politseilt kõrgendatud tähelepanu, mistõttu ei olnud neil võimalik liiklusjärelevalvega nii põhjalikult tegeleda kui eelnevatel aastatel. Nendest kiiruseületamistest on umbes 89% tehtud sõiduautodega ja 78% Eestis registreeritud sõiduautodega. Seda viimast gruppi asumegi lähemalt analüüsima.
Automarkide osas on Eesti kiiruseületajate lemmikuteks:
- BMW
- VOLKSWAGEN
- AUDI
- TOYOTA
- MERCEDES-BENZ
Samas on need automargid Eestis ka üldiselt väga populaarsed. Seega tekib õigustatud küsimus, kas BMW autodega ületatakse kiirust rohkem kui mõnd teist marki autodega? Selleks tuleb kõrvale vaadata Maanteeameti andmeid Eestis registreeritud autode kohta.
Kuidas seda joonist lugeda? X-teljel on kujutatud Eestis registreeritud autode arv populaarsemate automarkide kaupa ja Y-teljel on toodud liiklusrikkumiste arv. Joonisele on kantud kõik automargid, mille puhul on Eestis registreeritud rohkem kui 10 000 sõidukit, kõik ülejäänud automargid on koondatud kategooria „Muu“ alla. X-teljel kahaneb automarkide populaarsus paremalt vasakule, st paremal pool asuvad automargid on Eestis populaarsemad. Mida kõrgemal on punkt Y-teljel, seda rohkem on seda marki autodega lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumeid. Hall joon näitab Eesti keskmist (37 kiiruseületamist 1000 auto kohta). Hallist joonest üleval pool asuvate automarkidega ületatakse kiirust keskmisest rohkem, hallist joonest allapoole jäävate autodega aga harvemini.
Volkswagen asub aga hallist joonest allpool, sest nende autode puhul esineb kiiruseületamist keskmisest vähem (33 kiiruseületamist 1000 auto kohta). Volkswagen on kiiruseületamise edetabelis teisel kohal üksnes selle tõttu, et see on konkurentsitult kõige populaarsem automark Eestis.
Huvitav tähelepanek: 2017. aastal oli lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumeid vähem kui 2016. aastal, aga registreeritud autode arv kasvas rohkem kui 20 000 võrra. Mõlemad asjaolud avaldasid mõju 1000 auto kohta registreeritud kiiruseületamiste hulga vähenemisele.
Meil on veel vastuseta küsimus, kas Eesti teedel kihutavad kiiruseületajad on ikka tõepoolest peamiselt noored mehed? Statistika kohaselt esineb kõige rohkem lubatud piirkiiruse ületamist meestel vanuses 26-34 aastat. Samas ei ole seejuures kohane vaadata ainult absoluutarve, kuna selles vanuses ongi palju autojuhte. Olukorrast adekvaatsema ülevaate saamiseks tuleks vaadata kiiruseületamisi 1000 autojuhi kohta. Autojuhtide arvu heaks lähendiks võiks olla juhilubade arv vanusegrupis. Kahjuks ei avalda Maanteeamet neid andmeid regulaarselt. Seega saame seda küsimust lahata alles siis, kui Maanteeamet need andmed avalikustab.
Mida veel saaks PPA andmete alusel uurida? Milliste andmetega saab neid siduda?
Allikad:
https://github.com/okestonia/Data-Viz-Protos/tree/master/kiiruseyletamine
Artikkel ilmus algselt Eesti avaandmete portaalis. Avaandmete portaali sisustatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti tegevused viib läbi MTÜ Open Knowledge Estonia.
Värsked kommentaarid