Autor: Annegrete Molloka
Seekordses „Avaandmed ja andmeajakirjandus“ postituses vaatame lähemalt haridusteemalisi andmeid. Kooliaasta on kohe algamas ja sellest ajendatuna võtame vaatluse alla erakoolide populaarsuse, keskendudes laiematele trendidele viimase viie aasta lõikes ja vaadates põhjalikumalt tagasi ka lõppenud kooliaastale.
See postitus on täienduseks ERRi uudisloole „Erakoolid koguvad populaarsust“ (23.08.2018)), mis tõstatas mitmeid küsimusi, muu hulgas selle kohta, kui kiire on olnud erakoolide arvu kasv. Kas nende hulk on mitmekordistunud ja kas seda on teinud ka õpilaste arv? Kas see kasv on olnud pidev? Ja kus need erakoolid üldse asuvad?
Nendele küsimustele vastuse leidmiseks kasutame Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) avaandmeid. Uuritavas andmestikus on viimase viie õppeaasta andmed.
Kui 2013/2014 õppeaastal oli Eestis 48 erakooli, siis 2017/2018 õppeaastaks oli neid juba 58. Kas samal ajal on paralleelselt kasvanud ka munitsipaalkoolide arv? Ei ole. Olukorrast selgema pildi saamiseks tuleks aga vaadata, milline on erakoolide osakaal kogu koolisüsteemis.
Viimase viie aastaga on nii erakoolide kui ka õpilaste arv kasvanud 20%. Kui 2013/2014. õppeaastal oli erakoolide osakaal 9%, siis viis aastat hiljem oli see 11%. Sama perioodi jooksul on õpilaste arv tõusnud 1% võrra.
2016/2017. õppeaasta puhul on täheldatav kurioosne langus. Ikka juhtub, et osa koole suletakse ja avatakse uusi, kuid selle konkreetse languse põhjustas Eesti ühe suurima kooli – Keila Kooli – staatuse muutmine erakoolist munitsipaalkooliks.
Kus asuvad erakoolid? Uurime seda viimase õppeaasta andmete põhjal.
2017/2018 õppeaastal oli kolm maakonda (Hiiu-, Jõgeva- ja Läänemaa), kus ei tegutsenud ühtegi erakooli. Kõige suurem erakoolide osakaal oli aga Harjumaal (21%), jäädes teistes maakondades 5-12% vahele.
Lääne-Virumaal ei ole küll palju erakoole, aga paljud selle kandi õpilased käisid just erakoolis. Samal ajal oli Võrumaal erakoolide osakaal suurem, aga neis õppis ainult 2% õpilastest. Kusjuures mõlemas maakonnas tegutses 3 erakooli.
Lisaks on erakoolid populaarsed algkoolide tasandil. Samuti on erakoole rohkem hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud koolide seas võrreldes tavakoolidega (vastavalt 18% ja 11%). Ka võõrkeelse (näiteks inglise või soome) õppekeelega koolid on reeglina erakoolid.
Seega näitavad haridusandmed, et kuigi erakoolide populaarsus ei ole mitmekordistunud, on nende populaarsus stabiilselt kasvanud. Eks ole näha, kaua see trend veel jätkub.
Allikad:
https://github.com/okestonia/Data-Viz-Protos/tree/master/erakoolid
https://www.err.ee/855819/erakoolid-koguvad-populaarsust
https://opendata.riik.ee/et/dataset/eesti-hariduse-infos-steemi-avaandmed
https://www.hm.ee/ehis/statistilised_tabelid/download.php?file=alus_yld_oppeasutused_oppurid.xlsx
Artikkel ilmus algselt Eesti avaandmete portaalis. Projekt “Avaandmete kasutamise edendamine” viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel EL struktuuritoetuse toetusskeemist “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Hanke tulemusel viib projekti tegevused läbi MTÜ Open Knowledge Estonia.
Värsked kommentaarid