Autorid: Esther Huyer, Laura van Knippenberg
Euroopa andmeportaali eksperdid Esther Huyer ja Laura van Knippenberg ennustavad, et Eesti avaandmete turumaht võib praeguse kiire kasvu jätkudes jõuda 2025. aastaks 445 miljoni euroni. Avaandmete majandusliku potentsiaali ärakasutamiseks soovitavad nad avalikul ja erasektoril tihedamat koostööd teha, kombineerida eri tüüpi andmeid ning keskenduda andmekasutajate teadlikkuse ja oskuste arendamisele. Samuti kutsuvad nad Eestit üles avaandmete sotsiaalmajanduslikku mõju põhjalikumalt uurima ja teiste Euroopa riikidega teadmisi vahetama.
Eelmisel aastal ilmunud uuringu „Avaandmete majanduslik mõju: väärtusloome võimalused Euroopas“ autorid Esther Huyer ja Laura van Knippenberg analüüsisid Eesti avaandmete teabevärava jaoks avaandmete võimalikku turumahtu Eestis aastatel 2021-2025. Võttes aluseks üle-euroopalise uuringu leiud ja järeldused, hindavad nad avaandmete abil loodud toodete ja teenuste potentsiaalseks turumahuks nelja aasta pärast 396 kuni 445 miljonit eurot. Optimistlikum stsenaarium võib teoks saada, kui jätkub Eesti avaandmete valdkonna tormiline areng, mida iseloomustab Eesti hüpe üle-euroopalises avaandmete küpsusindeksis kahe viimase aastaga 27. kohalt 5. kohale.
Avaandmete valdkonna kasvutrendi toetavad ka laiemad Euroopa arengud, sealhulgas uue avaandmete direktiivi vastuvõtmine ja riikide kohustus hakata pakkuma kuues suurimat väärtust loovas valdkonnas rohkem, kõrgema kvaliteediga ja mugavamalt kasutatavaid andmeid. Samuti täheldatakse andmete järjest aktiivsemat jagamist ning avaandmete kasutamise kiiret kasvu sektorites, nagu keeletehnoloogia, põllumajandus ja nutikad liikuvuslahendused.
Autorid hoiatavad, et avaandmete majanduslikku mõju hinnates tuleb siiski silmas pidada avaandmete erinevust tavapärastest toodetest ja teenustest, mille turumahtu on võimalik nende turuhinna ja nõudluse põhjal üsna täpselt prognoosida. Kuivõrd avaandmed on reeglina kättesaadavad tasuta, ei ole võimalik määrata nende täpset „hinda“ ning enamasti ei koguta andmete kasutamise kohta ka süstemaatiliselt andmeid. Seega on võimalik ainult kaudselt oletada, milline osa andmeid kasutavate teenuste ja toodete loodud väärtusest tuleneb just avaandmete kasutamisest. Huyer ja van Knippenberg rõhutavad, et avaandmetest saadav suurim kasu on sageli peidetud ja kaudne, seisnedes näiteks tõhusamas aja- ja ressursikasutuses, keskkonnahoius, võimaluses säästa inimeste elu ja tervist jne. Avaandmete kasutamisest tekkiva väärtuse näitlikustamiseks pakuvad autorid välja ka hüpoteetilise arvutuskäigu, kui mitu inimelu päästetakse Eestis ühe aasta jooksul, kui kiirabi teekond lüheneb kas või minuti võrra tänu reaalajas avatud liiklusandmeid kasutavatele navigeerimisrakendustele. Loe pikemalt alljärgnevast analüüsist, kui mitu kiirabipatsienti võib võlgneda oma elu avaandmetele ja mida eksperdid Eestile avaandmete majandusliku mõju suurendamiseks soovitavad.
Loe Esther Huyeri ja Laura van Knippenbergi analüüsi täispikkuses siit.
Artikkel ilmus algselt Eesti avaandmete portaalis. Avaandmete portaali sisustatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti tegevused viib läbi MTÜ Open Knowledge Estonia.
Värsked kommentaarid