Blogi
KÜSKi toetusel sai Tallinnas kokku rahvusvaheline avaandmete kogukond
Telliskivi Loomelinnakus leidis esmaspäeval, 4. septembril aset MTÜ Open Knowledge Estonia korraldatud rahvusvahelise avaandmete kogukonna kokkutulek. Mis on avaandmed ja miks see päevakajaline on? * murettekitav trend on, et aina enam digitaliseerunud ja andmestunud ühiskonnas kasvab andmete salastatus ja läbipaistmatus; * avatud andmete läbipaistev ja ligipääsetav kasutamine on üheks...
The Tech We Want to Open Governments
On September 4th, Open Knowledge Foundation, together with Open Knowledge Estonia and Open Knowledge Finland, held a parallel event to the Global Open Government Partnership Summit in Tallinn to talk about the tech we want (and need) to open governments. Today we are witnessing a worrying trend towards increased secrecy and opacity around the world. From government agencies withholding...
Eesti avaandmete turu suurus võib aastaks 2025 ulatuda 445 miljoni euroni
Autorid: Esther Huyer, Laura van Knippenberg Euroopa andmeportaali eksperdid Esther Huyer ja Laura van Knippenberg ennustavad, et Eesti avaandmete turumaht võib praeguse kiire kasvu jätkudes jõuda 2025. aastaks 445 miljoni euroni. Avaandmete majandusliku potentsiaali ärakasutamiseks soovitavad nad avalikul ja erasektoril tihedamat koostööd teha, kombineerida eri tüüpi andmeid ning keskenduda...
Kohaliku omavalitsuse avaandmed: milleks ja millest alustada?
Autor: Maarja Olesk Kui Brett Goldstein 2011. aastal Chicago linna andmepealikuna tööle asus, oli linn avaandmete vallas juba esimesed sammud teinud. Olemas oli avaandmete portaal mõne andmehulgaga, kogukonnas leidus ka andmete kasutamise huvilisi, ent areng seisis justkui paigal. Kõik muutus, kui selsamal 2011. aastal astus ametisse uus linnapea, kelle jaoks oli andmepõhine otsustamine ja linna...
Uus paradigma kultuuriandmetes: massilise digiteerimise asemel tuleks keskenduda kasutajate vajadustele
Autor: Dr. Andres Kõnno, Tallinna Ülikooli teadur ja BFMi nüüdismeedia magistriõppe kuraator Kultuuriandmetest ja digikultuurist rääkides oli aasta 2020 eriline mitmel põhjusel. Laiemale avalikkusele meenuvad tõenäoliselt ennekõike COVID-19 pandeemia tõttu kodudiivanilt külastatud virtuaalnäitused või -teatrietendused. Kitsamas, poliitikakujundamise vaates oli aga tegemist digikultuuri...
Roherevolutsioon majanduses on võimalik tänu andmetele
Autor: Maarja Olesk Üleminek keskkonnahoidlikule majandusele ei nõua üksnes idealismi ja pealehakkamist, vaid ka andmeid, andmeid ja andmeid. 2019. aasta sügisel, umbes samal ajal kui Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg mööda maailma seilas ja keskkonnaprobleeme eiravaid riigijuhte nahutas, tegi Eestis oma esimesi hingetõmbeid Rohetiigri-nimeline keskkonnaalgatus. Kunagise Tiigrihüppe eduloost...
TÜ keeletehnoloogia professor: eestikeelne masintõlge ei oleks ilma avaandmeteta võimalik
Autor: Maarja Olesk Tartu Ülikooli teadlaste loodud eestikeelne masintõlkemootor tugineb läbinisti avaandmetele, sest ükski asutus ei jõuaks üksi maailmast miljoneid tõlkenäiteid kokku koguda, rõhutab Tartu Ülikooli keeletehnoloogia õppetooli juhataja Mark Fišel intervjuus avaandmete portaalile. Loe, mida TÜ loodud tõlkeprogramm ja kõnesüntesaator tänu andmetele teha oskavad ja millist tulevikku...
TalTechi teadur: keeleandmete kasutamisel automaatse kõnetuvastuse arendamiseks on palju halli ala
Autor: Maarja Olesk Tallinna Tehnikaülikooli keeletehnoloogia labori juhataja ja vanemteadur Tanel Alumäe rääkis avaandmete portaalile, kuidas teadlased andmete abil automaatse kõnetuvastuse mudeleid treenivad, mis andmete kasutamises segadust tekitab ja miks on digitaalsete kõneandmete kogumine eesti keele jaoks elu ja surma küsimus Teie uurimistiim tegeleb kõnetuvastustehnoloogia arendamisega....
Pilk koroonakriisile läbi avaandmete
Autor: Maarja Olesk Eriolukord on paljudes riikides selleks korraks läbi, aga koroonaviirus on jätkuvalt meiega. Lisaks sellele, et õppisime korralikult käsi pesema, andis viirusepuhang maailmale teisegi õppetunni – inimeste elu ja surma puudutavate otsuste tegemiseks peavad andmed vabalt liikuma. Mida me tänu avaandmetele viiruse kohta teada saanud oleme? Kui palju on haigeid? Johns Hopkinsi...
Ikka need isikuandmed
Autor: Maarja Olesk Kus avaandmetest juttu, seal kerkib varem või hiljem küsimus isikuandmete kaitsest. Kas isikuandmete kaitsmiseks tuleks andmekraanid kinni keerata? Kuidas avaandmete avaldamisel kindel olla, et kellegi isiklik elu avatusega pihta ei saa? Advokaadid Liisi Jürgen ja Siiri Vello selgitasid detsembris toimunud töötoas, kuidas ava- ja isikuandmete maailmas orienteeruda. Alustuseks...
Tõetamm võrsub avaandmetest
Autor: Maarja Olesk Ometi üks rõõmus uudis metsandusvaldkonnast – Statistikaamet ja Riigikantselei on koos puu istutanud! Virtuaalne tõetamm mõõdab Eesti edusamme riiklike eesmärkide saavutamisel ning seda saavad vaatamas ja katsumas käia kõik, kel internet käepärast. Aga kust tõetamm oma tõe võtab? Eks ikka avaandmetest. Tõetamm kuvab kergelt haarataval ja arusaadaval kujul statistilisi andmeid...
Kuidas läheb Eestil rahvusvahelises võrdluses? Osa 2
Autor: Maarja Olesk Euroopa Liidu avaandmete portaal (European Data Portal, EDP) lõpetas suvel järjekordse andmekogumisringi, milles EL liikmesriigid andsid aru avaandmete pakkumise ja kasutamise olukorrast oma riigis. Viiendat korda toimuv üle-euroopaline võrdlusuuring Open Data Maturity Landscaping mõõdab riikide edusamme neljas plaanis – avaandmete poliitika, avaandmete portaal, avaandmete...
Mida saab teha avatud ruumiandmetega? Neli näidet
Autor: Maarja Olesk Suur osa meile igapäevaelus vajalikust infost on seotud ruumi ja asukohaga: Mis ilm täna Põhja-Eestis on? Millal väljub minu kodupeatusest järgmine tramm? Millist teed pidi lumesajusel päeval tööle sõita? Ruumiandmed hõlmavad mitmekesist infot, alates teede, metsade ja asulate paiknemisest kaardil kuni konkreetse objekti (näiteks lähima poe või kohviku) geograafiliste...
Mis lugu räägib EMTA must nimekiri?
Autor: Annegrete Molloka Sel korral võtab meie „Avaandmed ja andmeajakirjandus“ sari vaatluse alla juriidilistest isikutest maksuvõlgnikud. Eesti Maksu- ja Tolliamet (EMTA) avalikustab kord kuus nimekirja riigile võlgu olevatest ettevõtetest. Uurime, kui suur on kõige ulatuslikum võlg ja kui suure osa koguvõlast moodustavad 10, 20, 50 ja 100 suurima maksuvõlaga ettevõtet. Lisaks võrdleme...
Eesti TOP 10 populaarsemat ettevõtete aadressi
Autor: Annegrete Molloka See on järjekordne postitus sarjas „Avaandmed ja andmeajakirjandus“. Äriregistri avaandmetes on avalikustatud Eestis registreeritud ettevõtete aadressid. Uurime, millistele aadressidele on kõige rohkem ettevõtteid registreeritud. Lähtuvalt hoone tüübist jagame aadressid kahte gruppi – elamud ja ärihooned (k.a. elamu-büroohooned). Eestis on registreeritud üle 280 000...
Erakoolid – kui populaarsed need siiski on?
Autor: Annegrete Molloka Seekordses „Avaandmed ja andmeajakirjandus“ postituses vaatame lähemalt haridusteemalisi andmeid. Kooliaasta on kohe algamas ja sellest ajendatuna võtame vaatluse alla erakoolide populaarsuse, keskendudes laiematele trendidele viimase viie aasta lõikes ja vaadates põhjalikumalt tagasi ka lõppenud kooliaastale. See postitus on täienduseks ERRi uudisloole „Erakoolid...
Mis on piirikaubanduse mõju kohalikule liiklusele?
Autor: Annegrete Molloka Kolmas postitus sarjas „Avaandmed ja andmeajakirjandus“ uurib, milline on olnud piirikaubanduse mõju liiklusele Lõuna-Eesti piirialadel. Täpsemalt vaatame, millised on olnud muutused liiklusrikkumiste ja -õnnetuste näitajates nii Valga ja Ikla piiripunktide lähistel kui ka ülejäänud Eestis. Meedias on leidnud ohtrat kajastamist, et eestlased käivad Lätis alkoholi...
Kuidas läheb Eestil rahvusvahelises võrdluses?
Autor: Maarja Olesk Kuidas hinnata Eesti edusamme avaandmete vallas? Üks võimalus on vaadata, milline on Eesti olukord võrdluses teiste riikidega. Osalemine (ja edenemine) rahvusvahelistes võrdlusuuringutes on ka üks sel kevadel alanud projekti “Avaandmete kasutamise edendamine” peamistest tegevussuundadest. Sel aastal võtab Eesti teiste riikidega mõõtu kolmes uuringus, milles oleme osalenud ka...
Vesi meie basseinides
Autor: Annegrete Molloka See on juba teine postitus sarjas „Avaandmed ja andmeajakirjandus“. Sel korral piilume Terviseameti veeproovide andmestikku ja uurime, milline on veekvaliteet Eesti ujulates ja veekeskustes. Pean tunnistama, et mina küll ei mõtle veemõnusid nautides vee kvaliteedile, eriti ujulates või veekeskustes. Samas on basseinide seisev vesi ja inimeste suur hulk veekvaliteedi...
Kes see siin kihutab?
Autor: Annegrete Molloka Selle postitusega esitleme uut temaatilist blogipostituste sarja “Avaandmed ja andmeajakirjandus”. Sarja eesmärk on näitlikustada praktiliste analüüside varal avaandmete kasutusvõimalusi. Reeglina kasutame avaandmeid OKEE Githubist, kuhu saate esitada nii sooviavaldusi puuduolevate avaandmete kohta kui ka lisada uusi avaandmete allikaid. Esimeses postituses uurime...